Kunstiteaduslikke Uurimusi
Studies on Art and Architecture
Studien für Kunstwissenschaft

avaleht

toimetus

viimane number

kaastööd

arhiiv

otsing


in english
2008/3 (17)
Erinumber "Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus?"
Pühendatud Armin Tuulse 100. sünniaastapäevale
Koostanud Krista Kodres


Sisukord

Quo vadis... Krista Kodres
7-10

Artiklid

Kaur Alttoa. Armin Tuulse ja Eesti keskaegsed linnused
13-24

Armin Tuulse keskendus 1930. aastatel ennekõike linnuste uurimisele; tulemused võtab kokku 1942. aastal ilmunud doktoritöö Eesti ja Läti linnustest. Töö on üles ehitatud tüpoloogiliselt. Järgnevate aastakümnete uurimistööd on toonud Eesti linnuste kohta uusi andmeid. Need täiendavad ja kohati ka korrigeerivad Tuulse seisukohti, kuid raamat tervikuna pole kaotanud oma tähtsust.

Kersti Markus. Armin Tuulse ja kirikute uurimine
25-41

Artiklis analüüsitakse Armin Tuulse teadlaseks kujunemist 1930. aastate Eestis ning sõjajärgset teadustegevust Rootsis. Oluliste küsimustena tõusevad esile saksa ja rootsi kunstiteadlaste vahelised kultuuriregiooni vaidlused, eesti kunsti omapära otsingud ning keskaegse sakraalkunsti uurimise meetodid.

Krista Kodres. "Lünka täites". Katse analüüsida Sten Karlingi kunstiteoreetilisi vaateid
42-64

Artikkel keskendub Eesti kunstiteaduse ja -kirjutuse ajaloole, võttes vaatluse alla Sten Karlingi varasema teadusliku pärandi. ühelt poolt analüüsitakse seda mõjutanud kunstiteoreetilist ideestikku, teisalt Karlingi tegevust ja tekste kui Nõukogude Eesti kunstiteaduse vundamenti.

Helen Bome. Kivised elupuud? Keskaegse visuaalkultuuri tõlgendusprobleeme
65-82

Artikkel käsitleb kolme 16. sajandi Tallinnas valmistatud raidkivireljeefi. Võrreldakse tunnustatud Eesti kunstiloolaste - Sten Karlingi, Armin Tuulse, Mai Lumiste ja Helmi üpruse - seisukohti nende kunstiväärtusest ja neil kujutatud motiivide tähendusest. Hämmastav on tõdeda, kuivõrd sõltuvad on kirjeldus ja analüüsi tulemus uurijate isiklikust kunstimaitsest, metodoloogilistest eelistustest ja kirjutamisaja ideoloogilisest kliimast. Milline oleks kaasaegne lähenemisviis ja ikonograafiatõlgendus? Kuidas hinnata eelkäijate panust?

Jüri Hain. Villem Raam kunstist kirjutajana
83-99

Artikkel käsitleb Villem Raami (1910-1996) kui kunstiteadlase esiletõusu aastail 1938-1941. Vaatluse all on tema tähelepandav tegevus kunstikriitiku-näitusearvustajana ning Raami töö kunstiajaloo alal, eeskätt Ants Laikmaa ja Jaan Koorti loomingu käsitluse avardajana ja täpsustajana.

Katrin Kivimaa, Andres Kurg, Mari Laanemets, Virve Sarapik. Paneeldiskussioon. "Uus kunstiajalugu" ja eesti kunstikirjutis
100-109

Fookus

James Elkins. Kunstiajalugu kui globaalne distsipliin
113-123

Ülevaated

Utoopiate ja unelmate (aja)lugu. Linda Kaljundi
127-136

Uurimus rootsiaegsest maalikunstist Tallinnas. Juta Keevallik
136-139