|
|
2008/1-2 (17)
Erinumber "Klassitsism"
Koostanud Juhan Maiste
Sisukord
Juhan Maiste. Klassitsism ja tõde 7-11
Artiklid
Kadi Polli. Klassitsismist kui stiilimõistest kujutavas kunstis 17-38
Artikkel polemiseerib stiilimõiste "klassitsism" kasutamise üle 18./19. sajandi
vahetuse kunsti üldnimetajana ja rõhutab käsitletava perioodi valgustuslikku iseloomu.
Maastikumaali näitel on vaatluse all Balti sajandivahetuse kunst, mille diletantlik,
natuuritruu, kohalikke muinsus- ja vaatamisväärsusi väärtustav loomus vastab hästi
Euroopa valgustusmõttele, kuid ei küüni klassitsismi kõrgete definitsioonideni.
Krista Kodres. Pühakoda kui tempel ja korrastatud struktuur.
A. W. Hupel arhitektuurihindajana
39-55
Artiklis analüüsitakse Liivimaa valgustuse silmapaistva esindaja pastor August
Wilhelm Hupeli (1737-1819) arhitektuuriideaale nende seostes ajaloolis-teoloogiliste
ja esteetiliste arhitektuuriarusaamadega. Hupel ei rõhuta Martin Lutheri ideed
kirikust kui seisuslikult korrastatud ruumist, talle olid pigem tähtsad
klassitsismi normatiivsest esteetikast lähtuvad arhitektuurse korra ja
selguse nõuded, mis kehastasid gute Geschmack'i. Vaivara kirik, mis ehitati
1775-1777 (hävis 1944), vastab oma templifassaadiga suurepäraselt nii teoloogilisele
sümbolismile kui ka ajastu arhitekuuriideaalile, olles selles laadis Eestis ka esimene.
Epi Tohvri. Vabamüürlike ideede avaldumisest Eesti arhitektuurikultuuris 18.
sajandi lõpus - 19. sajandi alguses
56-86
Artikkel käsitleb vabamüürlike ideede avaldumist Eesti arhitektuurikultuuris 18.
sajandi lõpul - 19. sajandi alguses. Nende levikut vahendasid Dessaus tegutsenud
Philantropinum ning Liivimaa üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Vaatluse all
on vabamüürluse ja palladionismi vahelised seosed, vabamüürluse ikonograafia
mõisate interjöörikujunduses. Antakse valgustusajastu vabamüürlase tüüpportree
Otto Friedrich von Pistohlkorsist ja analüüsitakse tema kavandatud Rutikvere
mõisakompleksi.
Mariann Raisma. Musée ideale. Unistused täiuslikust muuseumist
87-110
Pärandi massiline musealiseerimine, mille üheks väljundiks on ka muuseumid,
sai alguse valgustusajal. Antud kirjutis käsitleb 18.-19. sajandi unistusi
täiuslikust muuseumist kolmel tasandil: vormi ehk arhitektuuri kaudu, muuseumikogu
terviklikkuse kontekstis ning pärandi kättesaadavuse võtmes. Nende ideede
peegeldused on jälgitavad nii eelmise kui ka selle sajandi pärandikultuuris.
Mart Kivimäe. Winckelmannist Marxi ja Engelsini. Kultuuriline sallivus
historismi ja klassitsismi esteetiliste suhete probleemina: Lifšitsi juhtum
111-158
Artikkel käsitleb neomarksistliku ajaloopoliitika olulist esteetilist mõõdet,
võitlust ajaloolise relativismi (nn eklektitsistliku pluralismi) vastu modernses
kunsti- ja kultuurikäsituses. Käsitluse keskpunktis on Mihhail Lifšitsi (1905-1983)
"klassitsistlikult põhjendatud" marksism, eelkõige tema Winckelmanni-retseptsioon
ning selle esteetilised ja poliitilised kontekstid. Peamiselt historismiteoreetilises
lähenemises toob autor õigustatud Lifšitsi-kriitika kõrval samuti esile
historiograafilise vajaduse objektiivsema Lifšitsi-pildi järele, seda ka
suhetes tema sõbraks saanud juhtiva marksistliku esteetiku György Lukácsiga
(1885-1971). Tegemist on stalinismiaja Venemaale keskenduva kriitilise vaatlusega,
millel on oma siirded ka Baltikumi meenutuskultuuri, kus Winckelmanni ja Lifšitsi
nimed jäävad ühe ajaloolise esteetika perioodi tähisena seotuks.
Kroonika 1. I - 31. XII 2007
159-166
|
|