|
|
|
2011/1-2 (20)
Sisukord
Artiklid
Jaak Kangilaski.
Lisandusi postkolonialismi diskussioonile
7-25
Artikkel näitab, et Nõukogude okupatsiooni Eestis saab käsitleda koloniseerimisena. Et Eesti oli koloniseerimise ohver, on õigustatud kasutada eesti kunsti ajaloo seletamiseks postkolonialistlikule teooriale omaseid lähenemisviise ja selles teoorias loodud mõisteid. Koloniaalvõim rajas Eesti kunstielu allutamiseks omale sobivad institutsioonid ning seadis kunstiloomingule ideoloogilised ja administratiivsed raamid. Eesti kunstis tekkisid kompensatoorsed suunad. Üks neist toetus sõjaeelsele kunstile, aga ka kultuuri autentsete allikate otsinguile. Teine suund püüdis jäljendada lääne avangardi. Koloniaalsõltuvuses olnud eesti kunsti uurimisel tuleb lähtuda selle eripärast.
Andres Kurg.
Feedback Environment: Rethinking Art and Design Practices in Tallinn During the Early 1970s (Keskkond ja tagasiside. Kunsti- ja disainipraktikad Tallinnas 1970. aastate alguses)
26-58
Artikli huvikeskmes on 1970. aastate alguses Tallinnas esile kerkinud kunstipraktikad, mis seostuvad Nõukogude Liidu moderniseerimisprotsessi ja industrialiseerimise diskursuste ning institutsioonidega, tehnilise esteetika või disaini, küberneetika ja informatsiooniteooriaga. Keskendun ERKI tööstuskunsti kateedri lõpetanud noortele disaineritele, kes osalesid samal ajal ka aktiivses kunstielus: Ando Keskkülale ja Sirje Rungele ning nendega lähedalt seotud arhitektidele Leonhard Lapinile ja Vilen Künnapule. Artikkel uurib, kuidas 1960. aastate informatsiooniteooriad mõjutasid nõukogude disainidiskursust, aga ka alternatiivset kunstipraktikat, ning vaatab, kuidas läbikäimine uute teooriate ja distsipliinidega viis mitte ainult kunstiobjekti ümbermõtestamisele, vaid ka teistsuguse subjektikäsituseni.
Mari Laanemets.
Kunst kunsti vastu. Kunstniku rolli ja positsiooni ümbermõtestamise katsest eesti kunstis 1970. aastatel
59-97
Artikkel vaatleb, kuidas 1960. aastate lõpul popkunsti retseptsiooniga alanud kunsti praktika ümbermõtestamine jätkus ja omal viisil ehk isegi realiseerus just kümnendi teisel poolel, ajal, mida on saanud tavaks käsitleda avangardi nõrgenemise perioodina. Artikli lähtepunktiks on Leonhard Lapini ettekanne objektiivsest kunstist 1975. aastal toimunud viimasel mitteametlikul näitusel "Sündmus Harku '75. Objektid, kontseptsioonid", milles ta nõudis kunstilt uuele industriaalühiskonnale vastavat muutumist. Analüüsides aasta hiljem toimunud interventsiooni ametlikule monumentaalkunstinäitusele, vaagitakse artiklis võimalust avangardi lõpudaatumit edasi nihutada ning käsitada kümnendi teise poole interdistsiplinaarseid aktsioone originaalse, institutsioonikriitilise katsena transformeerida ametlikku kunsti ja selle hierarhiaid.
Kadri Semm.
Atmosfäärilisus Arne Maasiku linnafotodel. Linnamiljöö subjektiivne käsitlus
98-117
Artikkel annab kultuurigeograafia ning fotograafia teooriatele toetudes ülevaate erinevatest miljöö ning atmosfääri käsitlustest. Eesmärk on esile tõsta arhitektuuripärandilise miljöökuvandi kõrval linnalise miljöö tähendust, mis põhineb teadvustatud isiklike kogemuste väljendamisel. Edasi vaadeldakse Arne Maasiku Tallinna linnamiljööd vahendavat atmosfäärset fotograafiat. Tema fotode analüüsil on keskendutud eelkõige atmosfäärsete fotode kollektiivseid tähendusi kandvatele omadustele.
Marek Volt.
Kuidas õigustada esteetilist hoiakut?
118-134
Artikkel tegeleb esteetilise hoiaku õigustamise küsimusega. Esmalt eristatakse hoiakute-vahelist ja hoiaku-sisest õigustamist, ja teiseks, analüüsitakse esteetilise hoiaku episteemilist, sotsiaal-biloloogilist, moraalset, kunstilist, esteetilist ja hedoonilist õigustamist hoiaku-siseses kontekstis.
Kai Stahl.
Kultuuriruum ja Natalie Mei prostitutsiooniteemalised joonistused
135-158
Natalie Mei (1900–1975) oli ainuke naiskunstnik, kes 1920. aastate eesti kunstis kujutas prostitutsiooni teemat. Artikkel analüüsib feministliku lugemise ja Juri Lotmani kultuurisemiootika abil kultuuri ja "mittekultuuri" vahelist piiriala, keskendudes viisidele, kuidas Natalie Mei oma üksikute joonistustega erines kunsti üldpildist ja vaidlustas prostitutsiooni kujutamise tugevalt patriarhaalset kaanonit.
Reet Rast.
Animo grato vovit. Varauusaegsed epitaafaltarid Eestis
159-190
Käesolev artikkel püüab analüüsida aastatel 1917–1928 eesti kunstikirjutuses esinevaid kunsti mõtestamisega seotud mõisteid ja ideid ning kõrvutada neid Eesti Kunstnikkude Ryhma (edaspidi Ryhm) loomingu printsiipidega. Analüüsitavate tekstide põhjal joonistub välja seisukoht, et Ryhma liikmed toetusid oma kunsti põhimõtete sõnastamisel varasematele arusaamadele ning "puhastades" välja modernistliku kunsti seisukohad, andsid mitmele põhimõistele varasemast erineva, uudse tähenduse.
Jelena Pogosjan, Maria Smorzhevskihh-Smirnova.
Peter I's Icon from the St Nicholas Church in Tallinn: Iconography and Ideology (Peeter I ikoon Tallinna Nikolai kirikus: ikonograafia ja ideoloogia)
191-211
1711. aastal tellis vürst Aleksandr Menšikov ikooni Nikolai Õnnistaja ja Imetegija kirikule, vanimale vene õigeusu kirikule Tallinnas. Ikooni esitleti tsaar Peeter I-le tema esimesel visiidil Tallinna, hiljuti vallutatud luterlikku linna. Käesolev artikkel keskendub ikooni "Issanda liturgia" ajaloolisele ja ideoloogilisele tähendusele, selle seosele Vene impeeriumi ideoloogiaga ning ikoonimaalija valitud strateegiatele, kuidas seda ideoloogiat esitada luterliku linna kontekstis. Artikkel üritab samuti dešifreerida ikoonis peidetud sõnumit, mis peegeldab tsaari isiklikke muresid ja hirme, mis olid seotud tema suhetega Menšikovisse ja eelseisva abieluga tema pikaajalise armukese ja tsaari laste ema Jekaterina Aleksejevnaga.
Fookus
Mieke Bal. Lugeda kunsti.
Tõlkinud Ingrid Ruudi
213-228
Leiud
Anu Mänd. Finströmi kiriku karikas Ahvenamaal – täiendus Eesti keskaegsetele kullassepatöödele.
229-238
Ülevaated
Bernt Notke – kas Põhja-Euroopa geniaalseim kunstnik või moodne ettevõtja? Krista Andreson
239-245
Pagana ainus pääsetee. Kersti Markus
245-249
Kadriorg kaante vahel. Ants Hein
249-253
Balti kunstikogemus ja Ida-Euroopa geograafiad. Margaret Tali
254-257
Kunstiajalugu: ruum, joon ja väli. Virve Sarapik
257-263
Kroonika 1. I - 31. XII 2010
265-271
|
|