|
|
|
2008/4 (17)
Sisukord
Artiklid
Anu Allas.
Tagasipöördumine ja taktika. Mängu idee 1960. aastate eesti kultuuris ja happening
"Mannekeeni matmine"
9-30
Artikli eesmärk on analüüsida ideed mängust kui loomingumeetodist ja sotsiaalse surutise
leevendajast 1960. aastate eesti kultuuris. Eelkõige keskendutakse kunstnike korraldatud
happening'idele, millele tausta loomisel on toetutud Tartu nn. teatriuuenduse eesmärkidele
ja meetoditele. Mängu põhitunnuste ja olemuse piiritlemisel on aluseks Roger Caillois'
kultuurilooline mänguteooria. Pikemalt peatutakse mõnevõrra erandlikul happening'il
"Mannekeeni matmine" (1969), mis ometi toob esile mitmed teistelegi tegevuskunstisündmustele
omased tunnusjooned.
Laura Paju, Ester Võsu.
ERKI moeshow kui karnevallik nähtus 1980. aastate
Nõukogude Eestis
31-60
Artikkel analüüsib aastatel 1982–1985 ERKI (Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi) tudengite
läbi viidud populaarse moeshow' numbrite karnevallikke aspekte (Mihhail Bahtini käsitlustest
lähtuvalt), keskendudes sellistele tunnusjoontele nagu ambivalentne naer, grotesk ja
sümboolsed korrarikkumised.
Mart Kalm.
Ons linnaelu maal hea? Majandi keskasula Eesti NSV-s
61-87
Artikkel uurib maa ja linna vahelise vastuolu ületamise viisina Eesti NSV-s 1960.-1980. aastatel
tekkinud uut asustusmustrit, mis kaasnes kollektiivse põllumajanduse suurtootmisega.
Majanduslikult kosunud kolhoosid ja sovhoosid ehitasid üle Eesti välja ligi 200 majandi
keskasulat ja jätsid ülejäänud külad kiratsema. Vaatluse all on majandi keskasula
ruumiline ja funktsionaalne ülesehitus ning seal viljeldud elulaad. Hübriidseima elulaadi
leiab kortermaja elanikelt, kes üksiti pidasid asula taga loomi. Keskasula juurde kuulus
pea alati majandi tehnokraatliku eliidi asustatud eramute rühm, mis osutab linnaliku
utoopia suubumisele väikekodanlikku aedlinna.
Epp Lankots, Helen Sooväli.
ABC-keskused ja Mustamäe mikrorajoonide identiteedid
88-113
Artiklis uuritakse Eesti esimese modernistliku suurelamurajooni Mustamäe mikrorajoonikeskuste
ehk ABC-keskuste kuvandit ning selle muutust võrreldes ehitusjärgse ajaga. Väidame, et nõukogude
ajal toimisid ABC-keskused vabaplaneeringulises elamupiirkonnas mitte üksnes
ühiskondlik-olmeliste keskustena, vaid neil oli linnaosa märgistamisel oluline roll
kanda, mis tänaseks on märgatavalt teisenenud, viidates piirkondliku identiteedi
muutusele. Uurimus asetub arhitektuuriajaloo ning kultuurigeograafia puutepunktidele,
mis käsitleb ABC-keskusi kui spetsiifilist linnamaastikku nii materiaalsel tasandil
arhitektuurilise kujunemise kaudu kui ka representatsiooni ja identiteediloome tasanditel.
Ülevaated
Kulla ja karrata kuuekümnendad.
Karin Paulus
117-118
|
|