|
|
|
2007/4 (16)
Erinumber "Pirita klooster 600"
Koostanud Kersti Markus
Sisukord
Pirita klooster 600. Kersti Markus 7-10
Artiklid
Marika Mägi. Iru linnusest Püha Birgitta kloostrini. Merenduslik
kultuurmaastik Pirita jõe alamjooksul
17-40
Artiklis antakse ülevaade merendusliku kultuurmaastiku arengutendentsidest
Põhjamaades ja Eestis ning vaagitakse, millist rolli mängisid Tallinna lahte
ümbritseva kultuurmaastiku kujunemises Pirita jõe alamjooksu tähelepanuväärseimad
rajatised - Iru linnus ja Pirita klooster.
Autor pakub välja Iru muistisekompleksi tõlgendusvõimaluse, mille kohaselt
oli seal juba pronksiajal, eriti aga alates eelviikingiajast tegu kaubitsemiskeskuse,
mitte asustuse kontsentratsioonipunktiga. Selle edaspidine areng käis käsikäes
mujalgi Läänemere maades täheldatud tendentsidega, mille kohaselt väliskaubandus
kontsentreerus sotsiaalsete suhete arenedes üksikutesse suurematesse kaubasadamatesse,
mis hiljem formeerusid ümber keskaegseteks linnadeks. Selle protsessi käigus
nihkusid sadamad merele lähemale ning varasemad sadamakohad kaotasid oma
senise tähtsuse, kuigi püsisid väiksemate piirkondade kaubitsemiskeskustena.
üheks niisuguseks oli ka Pirita jõe suue, kuhu 15. sajandil rajatud kloostrit
võib lisaks selle sakraalsele funktsioonile pidada võimu manifestatsiooniks
ning kõrvalasuva kaubitsemiskoha kaitserajatiseks.
Tiina Kala. Põhja-Eesti kirikuelu arengujooni 13-14. sajandil: millisesse
vaimulikku keskkonda tekkis Pirita klooster?
41-59
1346. aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa Ordule, millega Tallinna
diötsees sai tunda ka ordu võimuga kaasnevaid probleeme. Olulisemaks nende
seas oli 1354. aastal ordualadele peale pandud interdikt. Just kiriku ja
maahärra suhete jälgimine võimaldab paremini mõista Tallinna diötseesi ja
selle vaimulike asutuste ajalugu suhteliselt allikatevaesel 14. sajandil.
Juhan Kreem, Kersti Markus. Kes asutas Pirita kloostri?
60-74
Artiklis vaadeldakse Pirita kloostri asutamise taga olnud isikute tausta.
Selgub, et kloostri asutamine oli mitme erineva grupi ühisaktsioon. Lisaks
hansakaupmeestele panustasid kloostri rajamisse ka kohalikud vasallid ja
maahärra, Saksa Ordu.
Ruth Rajamaa. Pirita kloostri asutamine ja ülesehitamine 1407-1436
Rootsi allikate valguses
75-92
Artikkel põhineb peamiselt Rootsis leiduval allikmaterjalil ja vaatleb
Vadstena kloostri osa Pirita kujunemisel tütarkloostri asutamisest aastal
1407 kuni iseseisvaks kloostriks pühitsemiseni aastal 1431. Tuuakse välja
Vadstena kloostri patronaaži erinevad tahud, milles ilmneb nii abistavat
suhtumist kui ka korralekutsuvat sekkumist. Võrreldes teiste birgitiinide
kloostritega pöörab Vadstena Piritale rohkem tähelepanu ja hoiab seal ka
arvukalt oma kloostri õdesid ja vendi. Niisugune lähedus emakloostrile on
täiesti uus ilming Pirita uurimise ajaloos ning vajab veel põhjalikumat
analüüsi. Kirjavahetusest Vadstenaga leiab ka täpsustavaid andmeid Pirita
asutajateks peetud kaupmeeste kohta, kelle päritolu on senini jäänud segaseks.
Helen Bome. "Mina olen tõeline viinapuu..." Allegooriline
motiiv 15. sajandi vormiplaadil Pirita kloostrist
93-110
Artikkel käsitleb kahe miniatuurreljeefi fragmente, mis pärinevad Pirita
kloostrist Tallinna lähedal. Need Kesk-Reinimaal valmistatud reljeefid
on ainsad säilinud näited hiliskeskaegsetest keraamilistest vormiplaatidest
Eestis. ühel neist on kujutatud Kristuse kui viinapuu motiivi (Jh 15),
mille ikonograafiat ja tähendust vaadeldakse kloostri birgitiinliku
vaimsuse ja tollase harduselu kontekstis. Tehakse kindlaks ka teise
plaadi seni teadmata jäänud teema. Arutletakse vormiplaatide valikuprintsiibi
ja kasutusvõimaluste üle.
Linda Kaljundi. Pirita klooster Eesti ajaloomälus: Mitte ainult
kloostri taga metsas
111-144
Pirita klooster on Eestis üks tuntumaid keskaja sümboolseid ja visuaalseid
märke. ühtlasi aga on selle roll meie ajaloomälus olnud nii silmapaistev
kui ka ebatavaliselt mitmetahuline, ühendades endas terve rea erinevaid
narratiivseid, aga ka visuaalseid ja performatiivseid kihistusi. Artikkel
vaatlebki Pirita kui Eesti mälupaiga kujunemist, pöörates esmajoones
tähelepanu tema võõrandamise ja kodustamise vastasmängule.
Juhan Kreem. Ekskurss. Millal on Pirita juubel?
145-147
|
|