|
|
|
2007/3 (16)
Sisukord
Artiklid
Katrin Kivimaa. Naisekuju nõukogude ja eesti identiteedi kandjana
sotsrealistliku maalikunsti ja graafika näitel
9-45
Artikkel käsitleb sotsialistliku realismi kaanoni rakendamisega kaasnenud muutusi
Teise maailmasõja järgses eesti maalikunsti ja graafikas. Põhiliselt keskendutakse
eesti nõukogude naise visuaalse identiteedi konstrueerimisele kujutavkunstis ning
analüüsitakse töötava naise ja rahvusliku naise kuvandeid. Need näitavad, et
kujutavkunstis ilmuvad naisekujutised rakendati edukalt tollase ametliku visuaalpropaganda
teenistusse. Siiski võis varasemast eesti kujutavkunstist ja rahvakunstist laenatud
naisekuvandite kaudu edastada sõnumeid, mis omandasid Eesti kontekstis rahvusliku ja
seeläbi isegi varjatult nõukogudevastase tähenduse.
Raivo Kelomees. Jagatud autorsus: kunstniku hajumine elektroonilistel väljadel
46-84
Artikli eesmärgiks on näidata autorsuse jagatuse ja hajutatuse fenomeni uues
meedias kui olemuslikult selle loomevaldkonna juurde kuuluvat nähtust. Autorsuse
kujunemisel on kultuurilised, ajaloolised ja majanduslikud tõukejõud, mis on
vorminud autorsuse institutsiooni läbi viimaste aastasadade. Mäss autorluse,
originaalsuse, kunstniku-kätega-tehtuse vastu üks 20. sajandi kunsti iseloomustajatest,
mis praeguses neti- ja interaktiivse kunsti keskkonnas on täiuslikult teostunud.
Marek Volt. Kas hea kunst peab meeldima? Arutlus deontilisest aksioloogiast
85-99
Vastus küsimusele "kas hea kunst peab meeldima?" sõltub aksioloogilistest,
psühholoogilistest, deontilistest asjaoludest. Jaatav vastus eeldab, et headusotsustused
on meeldimisotsustusest loogiliselt sõltumatud (nn. sõltumatuse tees), ja et meeldimine
allub deontilistele tehetele (nt. kohustamine). Nende kahe tingimuse täidetavuse analüüsist
selgub, et sõltumatuse teesi pooldajad eeldavad ekslikult, et küsimust saab mõttekalt
lahendada ilma väärtuse liiki ja meeldivuse põhjustajat määratlemata. Robustne
subjektivism kummutab loogiliselt sõltumatuse teesi. Sõltumatuse tees eeldab ekslikult,
et kategoorianihked on väärtushinnangut säilitavad. Meeldimine allub deontilistele
operatsioonidele meeldimise psühhologiseerivas, ent mitte dispositsionaalses tähenduses.
Jaak Tomberg, Jüri Lipping. Fiktsiooni nõrk messianistlik jõud: luhtumiselt lunastusele
100-118
Artikkel kirjeldab ajalugu kui ajalooliste võimaluste traagilist kadu ning näeb
fiktsioonis nõrga messianistliku jõu kandjat, mis korrastab luhtunud ajalooliste
võimaluste virtuaalset arhiivi ning tagab seeläbi ajaloolisele tegelikkusele tema
sidususe ja pidevuse. Kirjatöö lähtub Walter Benjamini "Ajaloofilosoofilistest teesidest",
seob need Eric Santneri, Maurice Blanchot, Jacques Derrida ja Slavoj Žižeki mõtetega ning
ilmestab fiktsionaalse kirjutamise lepitavat otstarvet Christa Wolfi ja Mati Undi teoste taustal.
Ülevaated
Ilus ja härrandlik Eesti. Mart Kalm
120-123
Eesti kunsti ajalugu 2 ja Tartu. Kaur Alttoa
123-131
Kumu sügiskonverentsidest. Andreas Trossek
131-134
|
|