|
|
|
2007/1-2 (16)
Sisukord
Artiklid
Kersti Markus. Kuhu kadus Hertele kirik? Mõtteid Harjumaa haldusstruktuurist
13. sajandil
9-26
13. sajandi Harjumaa on medievistist arhitektuuriuurijale üks mõistatuslikemaid
piirkondi Eestis. Senised arusaamad kirikukihelkondade tekkimisest ei näi siin
kehtivat, küsitavad on ka meie teadmised maakonna tegelikest piiridest. Artiklis
analüüsitakse Eesti suurima ja võimsaima muinaskantsi - Varbola linnuse -
funktsiooni ja rolli Harjumaa haldusstruktuuri kujunemises, vallutusjärgset
maavalduste jaotust ning esimeste kirikute asukohavaliku võimalikke tagamaid.
Jõutakse järeldusele, et Eesti olud muutusid 13. sajandil seniarvatust palju
vähem ning eestlased säilitasid küllalt olulise positsiooni uues ühiskonnas.
Kadi Polli. Est pictura poësis, est poësis pictura. Carl Grassi (1767-1814) maastikud
27-61
Kirjanik ja kunstnik Carl Grass on huvitav ja erandlik looja Balti
kultuuriloos. Tema elu ja loomingut juhtis tormi ja tungilik geniaalsuseihalus.
Grass jäädvustas maastikke nii luules kui kunstis, käies läbi tee tundelistest
loodusvisanditest korrastatud ideaalmaastikeni. Šveitsi kunstnike eeskuju tegi
temast ühe esimese joonistusmatkade viljeleja Liivimaal; hilisem Itaalia kogemus
andis aga võimaluse areneda välja maastikumaali teoreetiku ja klassitsistina.
Virve Sarapik. Hea uus Eesti ehk kunstiilma kirjutamine
62-91
Artikkel võtab vaaluse alla eesti ühe esimese terviklikuma kultuuriliikumise,
Noor-Eesti, algperioodi tekstides väljendatud esteetilised ja ühiskondlikud
ideaalid, kõrvutades neid sama aja teiste suuremate kultuuriliikumiste
(eeskätt Eesti Kirjanduse Selts) programmiliste tekstidega. Sajandi alguse
esimese suure Vene revolutsiooni mõjuaega jäävaid väikese rahvuse pürgimusi
saab kaardistada kahe kultuuriloome printsiibi - utoopilise e. ühiskonda
tervikuna muuta ihkava ja monaadilise e. indiviidikeskse - abil.
Elo Lutsepp. Riigi roll taluarhitektuuri suunamisel aastatel 1928-1942.
Materjaliuuendused ja tüüplahendused uusasunduste näitel
92-121
Artiklis kirjeldatakse Eesti külapildis ilmnenud muutusi 1920. aastate lõpus
ja 1930. aastatel, mil riik asus standardiseerima uusi taluehitisi ja põliste
arenevate külade kõrvale planeeriti uudismaadele läbitöötatud infrastruktuuriga
terviklikud uusasundused. Erinevate ebakohaseks tunnistatud tüüpprojektide kaudu
jõuti viimastes kümnendi keskpaigaks peamiselt 5 tüüpprojekti rakendamiseni.
Oluliseks märksõnaks on artiklis tulekindel materjal ja traditsioonilisest
hoonetüübist - koosehitusest - kinnihoidmine.
Kai Stahl. Dualismi diskursused marginaalist - Lydia ja Natalie Mei
varasema loomingu põhjal
122-142
Artikkel vaatleb identiteedi problemaatikat ja sooliste sfääride ületamiste
peegeldusi Lydia ja Natalie Mei mondäänsust käsitlevas vabaloomingus 1920.
aastatel. Kirjutises on kesksel kohal teoseanalüüsid, mis põhinevad Lydia
Mei maalidel "Naine sigaretiga", "Natüürmort kõvakübaraga", "Natüürmort
lumikellukestega" ning Natalie Mei joonistusel "Petrograd" ja kollaažil
"Mehe portree".
Margaret Tali. Kunstnik kui popstaar. Raoul Kurvitz ja Mark Kostabi
1990. aastate Eesti meedia diskursustes
143-169
Artiklis analüüsitakse meeskunstniku kuvandit Eesti meedia diskursustes
ning seda, kuidas kunstniku meediarepresentatsioonid nõukogude ajast kuni
1990. aastate keskpaigani on muutunud. Analüüsi objektiks on 1986-1996
Eesti ajalehtedes ja ajakirjades avaldatud materjalid
Raoul Kurvitzist (s. 1961) ja Mark Kostabist (s. 1961).
Mõttevahetus
Anu Mänd. Lucia legendi meister identifitseeritud? Lucia legendi meistrist,
Tallinna mustpeade retaablist ja "Eesti kunsti ajaloo" 2. köite avapeatükist
173-190
Juhan Maiste. Lübecki linnas Tallinnas
191-200
Ülevaated
Läti keskaegsed linnused. Anneli Randla
202-207
Igal pool on parem kui kusagil mujal. Rahvusvaheline seminar "Translocal Express".
Rael Artel, Airi Triisberg
207-210
Kroonika 1. I - 31. XII 2006
211-214
|
|