|
|
|
2006/3 (15)
Sisukord
Artiklid
Rein Undusk. Sissejuhatus uusaja joone ja värvi küsimusse: renessanss
9-36
Lähtudes Itaalia renessansis asetleidnud kunstiajaloolisest disegno e colore
väitlusest, püütakse artiklis osutada selle poleemika kui uusaegse joone
ja värvi vaidluse epistemoloogilistele tagamaadele, mis võimaldaksid
asetada nii kõnealuse renessanssväitluse kui ka selle hilisemad uusaegsed
ilmingud pelgalt kunstiajaloo tasapinnalt interdistsiplinaarsesse ja kultuuriretoorilisse
analüüsikonteksti.
Merike Koppel. Tallinna Püha hõimkonna altariretaabel. Algsest
pildiprogrammist Madalmaade hiliskeskaegsete Püha Anna legendide taustal
37-69
Artikkel käsitleb 17. sajandi keskpaigas ümber tehtud hiliskeskaegse
Püha hõimkonna altariretaabli algset pildiprogrammi. Retaabli tiibadel
säilinud ladinakeelsed tekstifragmendid ning stseenid Püha Anna ja
tema ema Emerentia elust lubavad kappaltari ikonograafia lätteid otsida
15. sajandi lõpul esile kerkinud uutest Püha Anna legendidest.
Kappaltari algse asukoha ja võimalike tellijate otsingul on artiklis
pikemalt peatutud Püha Anna altaritel ja vennaskondadel hiliskeskaegses
Tallinnas.
Kaie Hiiesalu. Printsess ja pühak: Püha Elisabeth Tallinna altaritel
70-95
Artikkel keskendub Eestis seni vähetuntud naispühakule Tüüringi
Pühale Elisabethile (1207-1231). Keskaegses Euroopas kujunes temast
üks populaarsemaid pühakuid. Arhiivimaterjalidest selgub, et Liivimaal
olid Elisabethile pühendatud mitmed kirikud ja kabelid, samas tema kultuse
kohta andmed kahjuks puuduvad. Seega peegeldab Eesti kontekstis Püha
Elisabethi tähtsust eelkõige tema koht keskaegsetel kunstiteostel
- Niguliste ja Püha Vaimu kirikute peaaltaritel. Artiklis on vaatluse
all Püha Elisabethi kujutised - nikerdatud ja maalitud üksikfiguurid
ning maalitud stseenid. Pikemalt peatutakse Püha Vaimu peaaltaril, sest seal
oli Elisabethil juba märgatavalt tähtsam koht: teda on kujutatud altari
kõigis kolmes asendis.
Epi Tohvri. 18. sajandi teise poole Šoti valgustusliku arhitektuuri
ideedest, nende retseptsioonist Vene keisrikojas ning baltisaksa kultuuriruumis
96-116
Artikkel keskendub Šoti valgustusajastu arhitektuuriideedele ja nende
retseptsioonile Vene keisrikojas 18. sajandi teisel poolel. Katariina II oli
isiklikult huvitatud Briti arhitektuurikultuurist, maastikupargi ideest ning
šotlase Robert Adami loomingust, kelle klassitsistliku arhitektuuri
suunda jätkasid Venemaal Charles Cameron ja Vassili Geste. Šoti
valgustusarhitektuuri mõju on äratuntav ka Eesti arhitektuurikultuuris:
Robert Adami arhitektuuri eeskujudele tuginevad mitmed 19. sajandi alguse
mõisahooned ning šotlase Geste tüüpfassaadide
kavandeid kasutati 19. sajandi esimesel poolel enamikes Eestimaa linnades.
ülevaated
Allikatele juhtija. Mai Levin
118-124
Kuidas representeerida noort ja kaasaegset kunsti? Margaret Tali
124-126
|
|